läände. Telklaager kokku volditud, sõitsime linna toidujahile. Järgmised ca 100 kilomeetrit ei pruugi poode, putkasid leida. Taaskord osutusime linna vaatamisväärsusteks, mida oli vaja kindlasti näpuga katsuda. Liinal vedas eriti ühe hambutu, pidamatuse käes vaevleva vanaätiga :))Teekonna algus oli pisut igav, varsti asendus igavus hambad risti rassimisega, sest asfalt oli pealt karedaks pinnatud. Asfalt imes rehvid enda külge ja vahet ei olnud, kas sõidad mäest alla või üles - samasugune pingutus.
Jäätise-õlle paus teeristil, kust algas rahvusvaheline "uhke" magistral Batumini. Peale mingeid kilomeetreid kogusime rahva kokku. Kõrvalolev veevõtu koht oli kohalike seas populaarne. Jäi mulje, et vähestes külakohtades oli majas vesi, kes ikka viitsib sellise pisikese asjaga jännata. Politsei tundis meie vastu heatahtliku huvi. Selgus, et Eestist keski Piret olla neid treeninud, noormees oli tast vaimustunud. Politseinik soovitas külastada kõrvaloleva küla Adigeni pagaritööstust - mida me kahjuks ei leidnud. Adigeni oli ka viimane asustatud punkt kaardi järgi. 
Siesta üksiku puu all jõe ääres, kus sai taaskord harrastada kõhuli-selili-küljed kuivad stiilis ujumist. Mõnus uni, kuid kahjuks katkes see minul kiire põõsasse sööstuga. Lõpuks jõudis kõhuhäda ka minuni (õnneks oli see väga lühiajaline probleem).Vaatamata kaardi ja kohalike poolt saadud hoiatustele, leidsime eest siiski ühe putka, kus müüdi õlut ja küpsist, jeee :)) Putka juures laiasid mingid svipsis kohalikud ülbete Nivadega, meil tekkis suisa mure enese ohutuse pärast teel. Õnneks kõik laabus.
Suur tõus teisele ehk viimasele suurele kurule algas ootamatult putka tagant. Seda 
rahvusvahelist teed iseloomustaksid kõige paremini ehk järgmised omadussõnad: järsk (vaatamata serpentiinidele), kivine, auklik. Tee oli kohati vee, varingute jms poolt minema viidud. Mõnna, mõnna! Ja kui ilus loodus, vau! All tammikud, mida kõrgemale, seda okkalisemaks mets muutus, üksikud kaunid vaated ümbritsevatele mägedele.
rahvusvahelist teed iseloomustaksid kõige paremini ehk järgmised omadussõnad: järsk (vaatamata serpentiinidele), kivine, auklik. Tee oli kohati vee, varingute jms poolt minema viidud. Mõnna, mõnna! Ja kui ilus loodus, vau! All tammikud, mida kõrgemale, seda okkalisemaks mets muutus, üksikud kaunid vaated ümbritsevatele mägedele. Hämardus. Piisavalt suurt siledat pinda telkimiseks oli raske leida. Aga kes otsib, see leiab. Seekord ööbisime "kodustatud ilveste aias" :)) Imeilusa vaatega tarastatud karjamaa mäeküljel metsa ääres. 
Õhtul sputniku mäng: mäng käib ringiratast, tuleb lugeda järjest numbreid, kõik numbrid mis sisaldavad seitset või jaguvad seitsmega tuleb asendada mingi kokkuleppelise sõnaga, meie mängus "sputnik". Kui number sisaldab seitset või jagub sellega, siis pärast seda numbrit põrkub ütlemise kord tagasi.
Näiteks, kui ring algab vasakult paremale, siis näeb mängu algus välja selline: 1, 2, 3, 4, 5, 6, sputnik - ring hakkab liikuma paremalt vasakule - 8, 9, 10, 11, 12, 13, sputnik - ring hakkab liikuma vasakult paremale - 15, 16, sputnik - ja taas paremalt vasakule :)))
Eriti lõbusaks tegi selle mängu Urmase varudest välja võlutud viimane jäägermeister.
Miski asi ajas viimaseid tähistaeva all istujaid pisarateni hirnuma - kui õigesti mäletan, siis piisas vaid mõnest tühisest sõnast. Esimene ja ainuke ööbiskoht, kus auto lähenedes kustutasime alati tule. Lihtsalt oli selline tunne.
No comments:
Post a Comment