Telgist välja astudes rabas vaade täie võimsusega. Eelmisel õhtul olid pilved katuste kõrgusel ning puudus vaade mägedele, neid võis vaid aimata. Nüüd ümbritsesid kõrged mäed meid täies hiilguses. Lumise mütsiga Kazbeg sealsamas päikese käes kiiskamas.Laager kokku ning kiiresti piimasuppi lörpima. Mmm. Asjad jätsime mingi summa eest hotelli. Täna jagunesime kahte gruppi: hobuse värk, jalgsi värk. Hobuse grupis mina, Maiken, Janika ja Ivo. Ülejäänud veetsid aega isiklikel jalgadel.
Hobused toodi kohale karjamaalt ning nad olid harjunud suure vabadusega. Kuna nad olid nädal aega järjest enne meid hobuste omaniku sugulastega mööda mägesid kiiret galoppi teinud, siis võis olla oht, et nad kipuvad peruks minema vaiksele kõnnakule sundides. Ehhee, mina põle eriti hobusega tuttav. Need mõned korrad taltsa, eestimaiselt rahumeelse hobuse seljas, horisontaalsel siledal pinnasel on miskit muud. Temperamentse mägilase seljas ...
A
ga õnneks sain hakkama. Jalutajatega saime kokku mäe otsas oleva kiriku juures. Seelik anti selga, oligi soojem. Väike piknik rosinate, saia jms ja tagasisõit võis alata. Kuna jalutajatel läks kauem aega, siis otsisme õhtusöögi koha. Kus lubati meil kööginõusid kasutades meisterda küpsise torti, salaja.Kui kõik olid kohal ja ootasime sööki, siis kõrvallaua noor neidis küsis, kas oleme Eestist. Meil suured silmad jne. Tuli välja, et ta on lätlane ja töötab ajutiselt Gruusias ning üks eestanna pidi ka muidu koos temaga seal tegutsema (sel hetkel oli ära). Vot nii väike see maailm siis ongi. Tort oli tõeline üllatus, jagasime seda lauanaabritega ning ülejäänud jätsime söögi-köögitädile.
Hakkas hämarduma, kõmpisime tagasi endisele laagriplatsile. See õhtu oli kärarikkam, laulsime kiirkorras läbi kõik lauluraamatus olevad laulud + konjak + konjak + Liina ja Ivo Kazbegi "linna"tripil + müürililled + miski mütsi värk + rohelise mati probleem :)))
No comments:
Post a Comment