Hommikusöök nõukogude aegses stiilis sööklas - hatšapuri hommik. Janika ja Ivo proovisid kalipsodes veevärki, lained olla olnud otses mõttes jalustrabavad.
Külastasime postkontorit, kus kõik käis täpselt nagu minu lapsepõlves. Kõrvalruumis oli kaugkõnejaam - hallid putkad rivis, milles sai operaatori abil ühendust kaugel elavate sõprade-sugulastega - võib olla keegi mäletab selliseid. Saatsin postkaardi (kaheksakümnendatel toodetud) koju, emmele, issile, Hiiumaale ja tööle. Ainuüksi mõte ajas kõikki elevile.
NB! Tänaseks ei ole ükski minu kaart kohale jõudnud. Alvari oma jõudis kohale nats pärast tema koju naasmist.
Tutvusime Batumiga risti-rästi ja ringjalt liikudes, mõned tänavad hakkasid ka korduma. 
Mereäärne boulevard palmide, pargipinkide ja kena kivikattega jättis hea mulje. Vaateratta ON nuppu vajutatakse veits enne päikese loojangut, otsustasime ringsõidul osaleda. Kokku tegime ratta värki kahel korral - loojangus ja õhtu pimeduses. Ruttasin veidi ette.
Mereäärne boulevard palmide, pargipinkide ja kena kivikattega jättis hea mulje. Vaateratta ON nuppu vajutatakse veits enne päikese loojangut, otsustasime ringsõidul osaleda. Kokku tegime ratta värki kahel korral - loojangus ja õhtu pimeduses. Ruttasin veidi ette.Kohalikus reisibüroos hankisime piletid, et järgmisel õõsel sõita rongiga Tbilisisse. Hankimine võttis aega üle tunni. Probleem seisnes meie üheksas rattas. Kuna sellel rongil puudus kaubavagun, olime soodsa hinna tõttu valmis ostma platskardvagunisse tunduvalt rohkem kohti kui meid oli. Tibi reisibüroos väitis, et kohti saab müüa täpselt üks ühele - üks inimene, üks pilet. Jabur. Siis ta rippus kaua telefoni otsas, arvatavasti rääkis rongifirmaga vms. Seejärel saime kinnituse, et saame rongile.
Büroo lähedal oli kaljavaat, kollane, kirjaga "KVAS", juua pakuti suurtest klaaskruusidest - nostalgia. Vaadi kõrvalt, palmide vahelt leidsin metallist sini-must-valge lipu, suitsupääsukese ja kolmkeelse sildiga. Eesti keeles selline: Eesti Vabariigi Konsulaat asus siin aastatel 1920-1921. Vot!Lõunatasime uhkes restoranis, kus on söömas käinud meie kikilipsustatud president Ilves. Vähemalt teenindavpersonal väitis nii. Väga mõnus koht, soovitan.
Õhtustasime nooblis rannakohvikus: Hatšapuri po Adžarskomu i mojito. Chill koht. Jalutasime linnas, imetlesime erivärvilist, muusika rütmis purskavat purskkaevu ja valget emalendurit :)) Tegime mõnusa päeva.
No comments:
Post a Comment