Thursday, October 18, 2007

10.09.2007

Hommikune pudru ja rippsilda mööda teele tagasi. Ees ootas peegelsile asfalt. Vardziasse pöörava tee alguses kõrgus Khvertisi kindlus, mis paistis juba kaugelt silma. Vabatahtlik tiir kindluses, Ivo lasi endast teha hunnik esitluspilte.

Üksi jäädes laskusin mööda vana treppi müüriääres jõe poole. Istusin maha, mingi igatsus kripeldas sees. Sajandeid samm-sammult lihvitud trepp, niiske müür, mürisev jõgi, mäed, sinine taevas, ootajad teiselpool kindlust ja kodus. Jätsin segaduse trepile, ees ootas imekaunis org, väga hea (kruus, alla, alla, üles, üles) tee. Vardziasse jõudsime rutem kui arvasime.

Nõukogude aegne pärand - kunagine keskus, hotell, kõik varemetes. Jõeäärne söögikoht hiilgas prahi tootmise osas. Jõgi rämpsu täis. Kurb. Praetud lambaliha oli aga väga hea.

Kogu meie gäng osutus ääretult passiivseks. Sügati kõhtu, keegi ei tundund huvi kuidas ja mis kellani saame kõrvalolevat UNESCO nimekirja lisatud vaatamisväärsust vaatama minna. Kuum oli kah.

Meil Liinaga sai mõõt täis ning läksime asja uurima. Õnneks et läksime. Ajasime rahval kiiresti kargud alla. Koht oli avatud veel vaid mõned tunnid. Piletid ja giid hangitud, hakkasime teadmisi ammutama. Priit ja Urmas tirisid mind lahkelt mäkke. Teised sabas, tõusime kiiresti. Kui giid lõpuks järgi jõudis ning tahtis rääkima hakata, siis suutis ta vaid kõõksudes häälitseda. Nojah, meil oli väike mägede aklimat tehtud. Itsss :))
Siia tasus tulla. Julgen kõigile soovitada. Tegemist on 12. sajandil kuninganna Tamara poolt rajatud koopa linnaga. Enne maavärinat, mis pühkis jõe orgu enamuse linnast, jõudis koht täieshiilguses tegutseda vaid 1 sajand. Hetkel elavad kohapeal vaid mõned mungad.

Peale mõnusat ekskursiooni, oli vaja tegeleda öökohaga, mis osutus alguses mõnevõrra suureks pähkliks.

Lõpptulemus oli see, et telkisime supersiledal muruplatsil, puhta jõe kaldal, muust maailmast turvaliselt eraldatud, vaateks Vardzia koopad. Lähedal oli kuum mineraalvee bassein. Lubati lahkelt kasutada, kui kliendid on lahkunud (tasuta, limiteerimata ajaga). Kuna naispere oli ennast jões puhtaks küürinud, siis puudus see tõuge, milleks uuesti ennast märjaks teha.

Aga siis saabus Priit läbirääkima. Rääkis hästi. Huuuhhh kui kuum vesi oli. Tore õhtu, tuleb meelde - ajab itsitama. Magama.

No comments: